v�ikesed lood Austriast ja muustki
Nädalavahetusel olin jälle Viinis. Seal on alati l6bus, sest ühikaelu on lihtsalt huvitav, pakkudes palju v6imalusi igasuguste inimestega suhelda. Näiteks üks Kati naaber on Iraanist pärit pianist. Ega me ei teinudki nädalavahetusel eriti midagi, käisin k6igest 2 korda ujumas . Laupäeval jändasime tükk aega sünnipäevatordiga, sest 6htul toimus ühe alati hästi l6busa hispaanlase Violeta sünnipäevapidu. Hispaanlased v6tavad ikka elu väga vabalt. Keegi ei sebinud närviliselt ringi ja muidugi olid k6ik rahulikud, kui kl 20, millal pidu algama pidi, mitte midagi tehtud polnud. Vahva oli ikkagi, mis siis et enamik inimesi alles pool kümme kohale j6udis. Me Katiga veedame üldiselt päris palju aega Hispaania vabatahtlikega koos. Siis käime veel tihedalt läbi Kati naabrite ja Sofiega, ühe hästi kihvti ungarlasega. Ja paljude teistega tegelikult ka. Igav pole ühikas kunagi. Samas olen ikkagi alati r66mus, kui ma rongiaknast oma armast Eggenburgi näen. Ausalt ka, Eggenburg on üks eriliselt ilus ja 6dus Austria väikelinn.
Täna s6idame K-Hausi tiimiga Viini suurde kontserdihalli mingit gospelkoori kuulama!
v�ikesed lood Austriast ja muustki
Teisipäev oli siin teistele väga tähtis päev : siia tulid mehed, kes otsustavad, kui palju raha K-Haus järgmisel poolaastal saab. Pidime K-Hausi tegemistest ülevaate andma ja siis järgmise aasta eelarvet tutvustama. Ma ei tea, kas olen juba maininud, et K-Haus kuulub ühele piiskopkonnale ja nemad ka finantseerivad enamuses noortekeskuse üritusi.
Olen siin vahepeal uusi sportimisv6imalusi leidnud. Käisime kohalikus j6usaalis, ma v6in seal edaspidi nii üksi kui ka noortega käia. Ainult et j6usaal on minu jaoks liiga monotoonne. Järgmisel nädalal avakse spordihalli ees uisuväljak, nii et uisutada saan siin ka varsti nii palju, kui vaid tahan. Siis teisipäeval käisin kohalikus rahvaülikoolis tantsutrennis. Kahjuks oli see viimane tund, järgmine kursus algab alles märtsis. Muidu oli seal päris vahva. Kolmapäeva hommikul organiseerisin endale Tai Chi trenni ( ainult et, mis asi see on ? ).
Alles eelmisel nädalal kuulsin, et K-Hausis toimuvad 2 korda nädalas joogatrennid. Eile siis käisime Katiga ( töökaaslasega, ta on see ungarlane, eks ) joogas. See meeldis mulle väga. Loodetavasti hakkan nüüdsest joogas ja Tai Chis käima. Käin ka päris palju jalutamas. Kloostrikoolil on veel käimiskepid olemas; vahel teeme siis ülirahulikku kepik6ndi. Kuigi k6ige parema meelega mängiks ma lihtsalt paar korda nädalas intensiivselt näiteks v6rkpalli.
Ma olen päris r66mus, et Eesti 6htu 2. detsembril aset leiab. See on esimene päris minu üritus siin K-Hausis. Ma loodan väga, et see hästi välja kukub.
Jälle kord teiste vabatahtlike ( nt. Anu ) blogisid lugedes leian palju sarnasusi. Olen tööl, aga ei tee midagi erilist. Mu ainus eesmärk siin on keelt 6ppida. Aga ainult sellest eesmärgist ju ei piisa. Siin on küll huvitav, aga ma ei ela täiel rinnal, sest mul pole eriti, mille nimel pingutada.
Eks uusi väljakutseid tuleb varsti küllaga, aga hetkel on mu elu küll veidi tühi.
Vist üks k6ige n6medamaid asju maailmas on näha teisi k6vasti töötamas ja ise mitte kaasa lüüa. Ma ei saa siin K-Hausis eriti midagi teha, sest siin tuleb hästi palju suhelda. Ja kellelgi pole aega mind 6petada v6i mulle midagi seletada. Nii ma siis istun Internetis , loen lasteraamatuid ja kastan lilli.
Eile ootas mind köögis terve korv puuvilju ja apelsinimahl, peal oli kiri Kaiale. Väga armas neist ju.
Viin!
Nädalavahetusel olin jälle Viinis. Seal on lihtsalt nii äge olla: esiteks seltskonna ja teiseks tegevusrohkuse pärast. Sel nädalavahetusel p6genen jälle sinna. Muidugi on ka väga m6nus Katiga lobiseda.
Pühapäeval toimus vabatahtlikele linnaekskursioon ja muuseumikülastus nimega "juudi Viin".Muuseumid olid kihvtid, aga meie giid rääkis igavalt ja sageli m6ttetut titejuttu. Ühes kahest muuseumist sattusime juhuslikult linnarahvaekskursioonile. See oli väga p6nev ja mis veel parem, ma sain enamikust ta jutust aru.
Tulin alles esmaspäeva hommikul Eggenburgi tagasi, aga ma jäin rongist maha, sest ootasin valel platvormil. Ma olin päris pahane enda peale, sest järgmine läks alles 2 tunni pärast ja ma pidin ju kella üheksaks tööle minema. Sarnaseid asju juhtub minuga kahjuks sageli.
Viin!
Nädalavahetusel olin jälle Viinis. Seal on lihtsalt nii äge olla: esiteks seltskonna ja teiseks tegevusrohkuse pärast. Sel nädalavahetusel p6genen jälle sinna. Muidugi on ka väga m6nus Katiga lobiseda.
Pühapäeval toimus vabatahtlikele linnaekskursioon ja muuseumikülastus nimega "juudi Viin".Muuseumid olid kihvtid, aga meie giid rääkis igavalt ja sageli m6ttetut titejuttu. Ühes kahest muuseumist sattusime juhuslikult linnarahvaekskursioonile. See oli väga p6nev ja mis veel parem, ma sain enamikust ta jutust aru.
Tulin alles esmaspäeva hommikul Eggenburgi tagasi, aga ma jäin rongist maha, sest ootasin valel platvormil. Ma olin päris pahane enda peale, sest järgmine läks alles 2 tunni pärast ja ma pidin ju kella üheksaks tööle minema. Sarnaseid asju juhtub minuga kahjuks sageli.
v�ikesed lood Austriast ja muustki
Teisipäeval toimus kloostrikoolis Halloweeni-pidu. See oli vahva, sest see oli midagi tavapäratut. Olime kloostrikeldris, mis on päris k6he koht. Nad meikisid ja maskeerisid end hoolega. Hiljuti saime karaoke-komplekti. Neil on küll väga vahva 6htuti laulda, aga päriselt ka, nad on maailma k6ige kehvemad lauljad. Nii et ma pean sageli köögist jalga laskma, kui nad seal laulavad.
Austrias käib mulle väga närvidele t6siasi, et tohutult paljud inimesed, eriti just naised, suitsetavad, ja et praktiliselt igal pool v6ib suitsetada. Kaubanduskeskuses on suitsetamiskohad, ujulatöötajad suitsetavad, basseinis ujuvad suitsuhaisused inimesed jne. K-Hausis on suitsunurk, aga ei mingit lisaventilatsiooni v6i akent . Suits tuleb büroosse ja mina olen vist ainus, kes suitsuses büroos olemist halvaks paneb.Kloostrikoolis v6ib ka suitsetada ja suitsetajaid on 6pilaste seas palju.Michaela ja Dagmar, kes on ka kasvataja, suitsetavad ka. Üks poiss ütles mulle, et kodus ei suitseta ta peaaegu üldse, aga kloostrikoolis kulub tal 2 pakki päevas. Minu meelest K-Hausis, mis on ju avalik ja veel noortele m6eldud asutus , tuleks küll sees suitsetamine ära keelata, aga see on ometi v6imatu, kui k6ik juba sees suitsetamisega harjunud on.
Käisin paar korda jalutamas ja jooksmas . Jälle kord t6desin, et Austria loodus on imeilus. Veel ei ole pime ja porine sügis kätte j6udnud. Siin on hästi palju kohti, kuhu jalutama-jooksma-suusatama ja rattaga s6itma minna saab.
K-Hausis on viimased kuud hästi kiire aeg olnud. Nüüd on meil uus töötaja Elvira, keda tuleb välja 6petada ja minu jaoks pole seet6ttu teistel eriti aega. Aga üks vabatahtlik vajab just aega ja tähelepanu. Nii ma siis istun siin tööl, teistel on sada asja, mida teha, aga mina loen vaid lasteraamatuid ja olen Internetis. Ma ei saa ka teiste töökoormast midagi enda kaela v6tta , sest ma ei oska 6ieti midagi teha. Praegu näiteks tegelevad nad eelarve koostamisega. Sylvial kulub palju aega raamatupidamisele ja üleüldse on k6igil kiire peale minu. Kui mina midagi teen, siis kulub selleks palju rohkem aega kui Sylvial v6i Katil ja pealegi peab kumbki neist mind 6petama. Praegu olen küll rahulolematu, sest ma eriti midagi kasulikku ei tee, aga see olukord muutub varsti-varsti, kui ma saksa keelt paremini valdan.
Aeg-ajalt r66mustan väga oma pisikeste v6itude üle saksa keeles. Näiteks küsitakse mult, kus on taignarull ja ma teadsin seda s6na. V6i eile 6htul rääkisin ühes pubis kaua sakslastega saksa keeles. Jälgisin vestlust ja mul endal jooksis jutt ladusalt.
Nädalavahetusel olin jälle Viinis. Mulle meeldivad väga 6htud Erlachplatzi ühikas. Istume mingi väikse seltskonnaga koos, teeme süüa ja lobiseme niisama.
v�ikesed lood Austriast ja muustki
See saksakeelne arvuti ajab mind vahel närvi . Ja siin Eggenburgis on kahjuks olukord nii, et aeg-ajalt kaob Internet hetkeks ära ja siis kustub nt. mingi jupp blogist ära. Kuidas üldse siia pilte lisada ja teksti korrigeerida ?
Kui ma Viinis olin, käisin usinasti iga päev spordiklubides, sest oli selline nädal, kus tasuta igal pool käia sai. Olin kolmapäevast reedeni kella üheksast hilja 6htuni tööl. See lastekasvataja töö kestab alati vähemalt poole 11-ni, nii et vaba aega siin Egenburgis olnud ei ole.
Reede 6htul toimus K-Hausis Hip-Hopi ja improvisatsioonilise tantsu workshop. Esimene osa oli veidi igav, aga imrovisatsioon oli väga huvitav ja l6bus. Tahaksin ise midagi sarnast, liikumisega seotud üritust kunagi korraldada.
Maria tuli reedel siia ja v6ttis ka imrovisatsioonist osa. Maria on sakslasest vabatahtlik , kes elab Viinis Katiga samas ühikas Erlachplatzil. Tal on väga kihvt projekt, nimelt töötab ta organisatsioonis, mis tegeleb Holokausti-mälestuse säilitamisega ( Gedenkdienst ). Ta on ainus vabatahtlik, keda tean, kes vaid töö pärast Austriasse tulla tahtis .Ta töötab isegi rohkem kui mina, aga tal on hästi p6nev tööelu. Ta reisib palju ja tal on palju tööalaseid tutvusi. Ainult et k6ik ta töökaaslased on mehed. Ja k6ik 5 endist vabatahtlikku on endale nende seast kellegi leidnud. K6ik ta töökaaslased arvavad muidugi, et ega temagi pääse, sest need mehed seal on k6ik 20-30 vahel ja targad pealegi.
Mariaga oli meil siin päris vahva, aga rahulik. Tegime süüa ja käisime jalutamas. Rääkisime lihtsalt juttu. Meil on temaga alati kuidagi hästi palju rääkida. Tema kogemus on hoopis midagi muud, sest ta oskab saksa keelt ja on algusest peale k6ike m6istnud. Me oleme
küll m6lemad vabatahtlikud, aga meie elu ja mured on kapitaalselt erinevad.
Laupäeval ja täna pidin ka korraks tööle tulema, sest üks leerilaste grupp ööbis siin.
Neljapäeval käisme K-Hausi töötajatega Hornis, kus toimus Klausurtag : panime paika igaühe üldised tööülesanded ja rääkisime niisama lähematest ja kaugematest plaanidest. Mina ei tee midagi üksi, aga siin on minu tööülesannete nimekiri:
6iglase Kaubanduse toodete tellimise eest vastutada
lilli kasta
kodulehekülge täiendada
leeri ette valmistada
ajalehtedele artikleid kirjutada
heategevusjooksu ette valmistada
Sellele lisanduvad minu enda projektid, küll aga millalgi hiljem. Lisaks veel ülesanded, mida k6ik koos teeme.
Ma ei kujutanud Eestis üldse ette, mis tööd ma siin tegema hakkan. K-Hausis on hetkel minu jaoks vähe teha, aga siin hakkab varsti-varsti huvitav olema. Koolikasvataja tööst ei teadnud ma midagi ja ma arvan, et kui mu elu siin väga aktiivseks ei muutu, siis on koolitöö minu jaoks igav. Elutempo seal on minu jaks liiga aeglane. Aga ega see ei ole ka päris m6ttetu töö, saan seda ise huvitavamaks muuta ja näiteks Jonathaniga juttu ajada. Nii palju minu elus s6ltub siiski ju minust endast ja mu suhtumisest.
Nii raske on minu olemist kirjeldada, siin on absoluutselt k6ik teisiti. Oma m6tteid kirja panna on niikuinii keeruline. Eesti on nii kaugeks jäänud ja mälestused hägusaks muutunud. Eggenburg , siinsed inimesed ja Viin omakorda on mulle armsaks saanud.
Sel nädalal saab juba 2 kuud Austrias olemist täis. m6ned vabatahtlikud on kirjutanud, et on oma elus mingisuguse rutiini saavutanud, aga mina küll mitte. Minu elu on kaootiline, palju on ebaselgust ja rutiini pole; vahel ajab see mind närvi. Rutiin tähendab ju mingis m6ttes pidepunkte, et on asju, millele saab kindel olla. Regulaarse trenni järele tunnen ka puudust.
Aga kui ma natuke enda peale pahane olen sest ma ka k6ige lihtsamate asjadega ilma seletusteta hakkama ei saa , siis s66n ühe T6mmu kommi , joon Eesti piparmünditeed ja tuju on jälle hea ! R66mustan muidugi igasuguste koduste kirjakeste üle.
v�ikesed lood Austriast ja muustki
v�ikesed lood Austriast ja muustki
v�ikesed lood Austriast ja muustki
Eelmisel teisipäeval p6genesin ka üheks 6htuks Viini. Viinis ööbin alati Kati pool üli6pilaste ühikas. Seal on hästi palju huvitavaid noori koos ja ma naudin sealset seltsielu täiel rinnal, eriti peale Eggenburgis viibimist. Aga Eggenburgis on mul ka enamasti palju inimesi ümberringi, vaid nädalavahetustel ja riigipühadel mitte. Siiski on Viinis elu palju-palju värvilisem. Katiga oleme ka juba s6brannadeks saanud , meil on koos tore olla. Eelmisel kolmapäeval olin kloostris täiesti ihuüksinda, koridorituli ei töötanud endiselt ja tormituul lükkas mitu korda koridoris aknad lahti. Päris k6he ju. Ja ma ei tunne siin kedagi, keda külla kutsuda. Ma arvan, et leian siin s6pru küll, aga vähe. Näiteks kasvataja Michaela on lahe, me m6istame üksteist päris hästi. Ta on 23-aastane ja me tahame koos kuskile trenni minna. K6ige paremini saan siinsetest inimestest läbi Jonathaniga, tsiviilteenistujaga. Ta on k6ikidega s6bralik, aktiivne ja m6nus tüüp. Minuga on ta väga kannatlik ka ja me klapime hästi.Kujutage ette, ta krimpsutas "Annekese" sokolaadi peale nägu ja ütles , et "Milka" on palju parem. Täna hommikul keeldus ta isegi minu head heeringat punase veini marinaadis proovimast, kui ütlesin , et see mu lemmikkala on. Aga muidu on ta mulle hästi oluline infoallikas ja meil on koos väga l6bus.
Viinis ei teinud ma seekord eriti palju, olime lihtsalt ühikas. Reedel käisin lennujaamas emme töökaaslaselt oma pakki saamas. Meil olid Katiga ülivahvad söömaajad Eesti kohupiima, kohukeste ja leivaga.
Teise tsiviilteenistuja nimi on Mario, tema on selline ehtne maapoiss. Me saame hästi läbi, aga oleme ikka väga erinevad inimesed.
