väikesed lood Austriast ja muustki

Alates aprillist elab k6rvaltoas Sofie, kellel on psühholoogia-alane praktikum Eggenburgi muide päris tuntus psühhokliinikus pooleli. Ta on hästi kena ja armas. Me vaatame esmaspäeviti koos "Meeleheitel koduperenaisi". Kunagi teeme m6ne väljas6idu ka.
Uus tsiviilteenistuja Admir on ka väga kena. Temas on midagi väga slaavilikku, aga samas on ta hästi rahulik ja m6istlik. Ta kavandas siiamaani lihatööstuste jaoks seadmeid.
Täna on kasvataja Christiani viimane tööpäev. Ta on r66mus, et minema saab. Peamine p6hjus, miks ta töökohta vahetab, on see, et ta teiste kasvatajatega läbi ei saa. Temal pole tegelikult kunagi mingit v6imu olnud, 2 vanemat naist otsutavad k6ik. Palju asju vajaksid muutmist, aga need tädid on olukorraga rahul ja seet6ttu ei muutu miski.
Järgmisel laupäeval algab Eggenburgist 170-km-ne heategevusjooks. Mul on plaanis 8 km joosta ja arvatavasti s6idan mingi etapi veel rattaga läbi.
Mängime aeg-ajalt kloostri aias jalgpalli, käin sageli rattaga s6itmas, jooksmas ja jalutamas. Idülliliselt ilus loodus ja head sporditegemise v6imalused on Eggenburgi väga-väga suur pluss. Iga kord näen p6ldudel kepslemas jäneseid ja hirvi. Nädalavahetusel v6tsin ette pikema rattaretke Garsi, kuurortlinna maalilise j6e kaldal.
Esmaspäeval toimus järjekordne leeritund. Et Katil oli p6skkoopap6letik, pidin tunni üksi ette valmistama. Kuigi Sylvia oli mul abiks, oli tund kaootiline nagu alati. Need lapsed siin on suhteliselt distsiplineerimatud ja seet6ttu on väga raske nendega midagi t6sisemat ette v6tta. Eriti, mis puudutab arutelude läbiviimist. Mängida on noortega jälle väga l6bus, sest nad on elavad ja ideid täis, mitte nagu kloostrikooli 6pilased.
Viini vabatahtlikega on viimasel ajal palju vähem kontakti olnud. M6nes m6ttes meeldib mulle Eggenburgis rohkem olla kui Viinis, sest siin on lihtsalt niiv6rd kena ja hubane. Praegu on loodus eriliselt ilus. Aga Viinis on jälle palju ägedaid inimesi, kellega midagi ette v6tta saab.
Reedel olid K-Hausis noored austerlased, kel on käsil Vabatahtlik Ökoaasta. See on midagi sarnast nagu Euroopa Vabatahtlik Teenistus, kuid töötatakse vaid looduskaitse ja looduss6braliku eluviisi edendamisega seotud asutustes. Nad olid k6ik väga öko-inimesed ja s6id vaid keemiavaba toitu. Selliseid rohelise südamega austerlasi nägin ma esimest korda!
Mulle tuleb iga hetk üks tsehhi vabatahtlik külla. Ta on päris kena inimene, aga väga tobedas olukorras, mis puudutab ta elukohta.

posted by Kaia @ 2:44 AM