väikesed lood Austriast ja muustki

Elutempo siin on küll üsna rahulik, aga aeg läheb ikka kiiresti igasuguste pisitoimetuste peale. K-Hausis on üht-teist vaja Internetist otsida, 700 flaierit kopeerida, voltida ja ära saata, koosolekud kulutavad palju aega, käime sageli postkontoris, raekojas ja pangas pluss veel sada asja. Mina ja Kati oleme ühe leerigrupi juhendajad. 2 leeritundi on juba toimunud. Need noored on hästi energilised ja minu meelest kasvatamatud, aga ikkagi meeldivad nad mulle rohkem kui internaadi noored. Neis on sädet. Minu vastu tunnevad nad varjamatut huvi, sest ma räägin neile v66ra aktsendiga ja tulen ei-tea-kust. Laupäeval toimus leerilaste meisterdamispärastl6unak: tore, aga väga kaootiline.
Ilm on juba praegu hästi soe. Päike paistab kogu aeg ja käin sageli rattaga s6itmas v6i jooksmas.
Hea on väljas olla. Idülliline.
K-Hausis on tööl üha rohkem teha, aga kooli internaadis töötamine on üha n6medam. 6nneks olen alates aprillist vaid ühel 6htul nädalas seal (mis küll seda ühte 6htut huvitamaks ei muuda)
Üks mu töökaaslane Christian, kellega ma väga hästi läbi saan, läheb ära. Talle ei meeldi, et tal mingit s6na6igust pole, 2 vanemat daami otsustavad k6ik. Nad peaksid m6lemad uue töö otsima, aga nad muidugi ei taha seda teha. Neile on elus k6ige olulisem, et (liiga) palju toitu laual oleks ja et k6ik koristatud oleks, mida koristada annab. Töö vaimne tühjus on Christiani ära tüüdanud.
Noored on mingil määral kasvatajate nägu - ehk kui nende asemel oleksid teistsugused inimesed, oleks 6hkkond kloostris hoopis parem. Sellegipoolest seavad noorte vaimsed v6imed piirid, mida me nendega teha saame ja mida mitte. Näiteks täiskasvanutele m6eldud Aliast ei saa nendega ka k6ige v6imekam 6petaja mängida, nii et see neile l6bu pakuks.
Märtsis toimusid K-Hausis ja kloostris naistepäeva puhul palju workshop´pe ja loenguid. Austrias on vanemad naised väga aktiivsed: nad korraldavad (kiriku) heategevusüritusi, käivad mingi trennis, v6tavad mitmesugustest kohalikest üritustes heameelega osa. Minu meelest on see tore, mis siis, et paksud mammid aafrika tantsu trennis väga veidrad välja näevad. Neile pakub see vaid l6bu.
17. juunil esinevad Eggenburgis kloostri kirikus 2 noort eesti muusikut: organist Ulla Krigul ja viiuldaja Mari-Liis Uibo. Loodetavasti kukub see hästi välja.
5. mail toimub alam-Austria suur heategevusjooks, mis algab Eggenburgist. Selle jooksu korraldamisega on palju tegemist. Käisin kord selle jooksu organiseerimise pärast Stift Göttweigis; see imeilus ja suur klooster asub k6rge mäe otsas Kremsi lähedal, all orus voolab Doonau.
Kord Viinis olles sain Kadriga, kes on ka giid, kokku. Pühapäeval tuli üks teine Kadri, kes Viinis arhitektiks 6pib, mulle külla. Eestlased on vahel ikka väga m6istlikud ja praktilised inimesed v6rreldes austerlastega siin Eggenburgis.

posted by Kaia @ 5:25 AM