Aga mina sain nüüd Skype´i allalaadimisega hakkama ja nüüd peaks olema v6imalik minuga Skype´i kaudu suhelda.
Käisin eelmisel nädalal Eggenburgi linnaekskursioonil ning preester Sepp tegi mulle ja Elvirale kloostris ekskursiooni. Käisime kirikutornis, k6ikides töökodades, keldris, v6lvidel ja suures raamatukogus. Olin sama r66mus kui ameerika pensionärid Nevski katedraali nähes.
Reedel käisin Seppiga naaberkülas Kabaretti vaatamas; show oli päris naljakas (Kabarett on satiiriline ja ühiskonnakriitiline komöödia). See oli ehtne austria külapidu Austria 6lu ja paljude k6hukate p6llumeestega. Sepp on hästi kena inimene, aga veidi hajameelne, sest tal on liiga palju tegemist. Ta vastutab Lehrlingstiftungi kooli ja kloostri eest, tegeleb igasuguste asjade tellimise ja parandamisega, tal on palju s6pru ja tutttavaid ning l6ppude l6puks on ta ju preestrer ja peab matustel, pulmas ja missal jutlustamas käima. Laupäeviti käib Sepp Eggenburgi ainsas veinibaaris v6i noortekeskuses, läheb hilja magama ja ärkab vara üles, et kella poole kümneseks missaks jutlus kirjutada. Ta liigub enamasti jooksusammul ja vajutab tugevalt gaasi- ja piduripedaali, et kuidagi k6idele oma kohtumistele mitte liiga palju hiljaks jääda.
Laupäeval olin jälle Viinis. Seda saab Austrias küll vist vaid 1 kord elus näha, et vedur katki läheb!
Üha rohkem avastan, et tean Austriast väga vähe. Mulle meenub ütlus TMG keemiaklassi seinalt: mida suurem on teadmiste meri, seda pikem on teadmatuse kallas.
Kati ja Sylvia ööbivad m6nikord minu juures. Nii tore on nendega lihtsalt lobiseda. Kati on veel eriline jutupaunik. Pühapäeval küpsetasime Sylviaga pannkooke ja ühte Austria kooki nimega Gugelhupf. Magusat söön endiselt oi kui palju!
kiired ajad
Veebruaris käisin Innsbruckis Keskaasta seminaril ( koolitus, mis on m6eldud neile vabatahtlikele, kes juba 5 kuud Austrias on olnud). Innsbruck on lihtsalt imeilus. Linn on suhteliselt väike, seal on väga palju üli6pilasi ja üksk6ik kuhu ka ei vaataks, on igal pool valgete tippudega suured mäed. Tirool üldiselt on rongiaknast vaadates väga ilus. Elasime kenas ja rahulikus hotellis, kus igast hotellitoa aknast v6is näha mägesid. Hästi tore oli teiste vabatahtlikega rääkida ja kuulda nende elamusi ja kogemusi. Päike paistis iga päev ja oli umbes 15 kraadi sooja.
Siin toimus vastlapäeval suur karneval. Veider, et vanad inimesed viitsivad ennast tobedalt riidesse panna. L6bus on vaadata tudisevat tädikest hiirekostüümis ja vurrudega p6skedel.
Ilmad on nüüd nii ilusad, et saab jooksmas ja rattaga s6itmas käia. Olen v6imalikult palju 6ues.
Endiselt käime koolides K-Hausi programmi tutvustamas. See on jube igav, iga kord sama jutt.
Eelmisel nädalal käisin Eesti saatkonna korraldatud kontserdil ja vastuv6tul. Üritus toimus väga ilusas ja luksuslikus palees Viini südalinnas. Jälle kord oli mul üks hästi kena ja huvitav 6htu.
Laupäevaks sain saatkonnast tasuta piletid Soome-ugri kultuuripäevade raames toimunud kontserdile. Minu meelest hoiavad siinsed eestlased üsna palju kokku, sest meid on suhteliselt vähe ja muusikainimesed on niikuinii hästi tihedalt kontaktis. Peale muusikainimeste on veel üli6pilasi; enamik Viini eestlastest on noored aktiivsed inimesed, kellega on huvitav ja l6bus suhelda.
Eile tulin Sankt Pöltenist, kus veetsime K-Hausi töötajatega peaaegu 3 päeva, et rääkida meie tööst ja teha tulevikuplaane. Aias 6itsesid lumikellukesed, maikellukesed ja sinililled - siin on juba kevad käes.
Ma pean nüüd l6petama, sest igasuguseid asju on teha. Kena varakevadet!
