v�ikesed lood Austriast ja muustki
Vabandust, aga ma ei j6ua absoluutselt mitte k6igest, millest tahaksin, kirjutada. Nii palju toimub kogu aeg.
Kui me Sankt Pöltenis ühel j6ulupeol käisime, kohtasin seal kahte teist vabatahtlikku, üks on portugallane ja teine t´sehh. Portugali tüdrukul läheb ausalt öeldes kehvasti. Ta oskab vaid veidi inglise keelt ja saksa keelt üldse mitte. Teda eriti ei huvitagi teistega suhtlemine.
Ta vaatas terve 6htu igavledes ringi. Ta töökaaslased ütlevad ka, et temaga on raske. Kurb küll, aga mitte k6igil vabatahtlikel pole elu l6bus ja huvitav. Aga minul oli seal küll vahva. Rääkisin paljude inimestega juttu.
Saatkonna korraldatud pidu oli ka hästi tore. Suursaadiku maja asub otse Schönbrunni k6rval ja meenutab veidi Kadrioru majasid. Me Katiga olime alguses päris ehmatanud, sest seal oli väga palju inimesi ja lapsi, kes ringi tormasid ( väga armas, üks laps oli Eesti rahvariiete seelikuriidest kleidikeses ). Seal sai hästi süüa: Eestist toodud trühvlid ja Teekonna kommid, verivorstid kartulite ja hapukapsaga jne.
Rääkisime päris palju erinevate eestlastega juttu, sealhulgas hästi meeldiva ja asjaliku saatkonna kultuurireferendiga. Ma loodan väga, et meil 6nnestub koos siin Eggenburgis veidi Eesti kultuuri tutvustada.
Nüüd on mul 2 nädalat puhkust, aga mul pole aimugi, mis ma 3. jaanuarini teen.
Soovin teile k6igile rahulikke, aga erilisi j6ule!
v�ikesed lood Austriast ja muustki
Kuidas saaksin ma siia pilte lisada ? copy-paste ei sobi miskipärast ja ma tahaks mingeid pilte teile näidata.
Olen praeguseks juba kolmel j6ulupeol osalenud ja sel nädalal on mul veel kolm ees. Kooli6pilastega oli pidu, kooli töötajatega käisime restoranis, reedel oli vabatahtlike j6ulupidu. Täna s6idame K-Hausi tiimiga St. Pöltenisse mingisugusele j6ulupeole, reedel v6tame K-Hausi inimestega midagi ette ja laupäeval korraldab Eesti saatkond eestlastele j6lupeo.
Niisiis, koolitöötajatega veetsime ühe 6htu väga kenas ja hubases restoranis. Isegi toit maitses mulle ja seda oli ka täpselt parajal hulgal. Muide, 6htul s6itsin mina autoga tagasi Eggenburgi. S6itsin hästi aeglaselt ja nagu enamasti juhtub, parkisin auto päris viltu, nii et piinlik vaadata. Aga jah, ise s6itsin vähemalt. Kui me l6ppude l6puks tagasi saabusime, läksime preester Seppiga ühele vaba6huüritusele nimega Devil´s Night Eggenburgi peaväljakul. Eelmisel nädalal liikusid terves Austrias Krampuse-nimelised kollid ringi, kes halbu lapsi hirmutasid. See üritus oli ka kuidagimoodi Krampustega seotud. Seal oli päris vahva ja nii ma siis j6udsingi alles kl 3 tagasi.
Reedel oli siin k6ikidel vaba päev , sest legendi järgi jäi 8. detsembril neitsi Maarja lapseootele. S6itsin muidugi Viini. Viinis on üks hästi äge ´soppamistänav nimega Mariahilfer Straße, käisime Katiga seal. Selle tänava poodides on tohult palju inimesi ja see melu on küll väga p6nev, aga väsitav. Ostsin endale uue mantli.
Laupäeval käisime Katiga Spittelbergi j6ululaadal. Austrias ja Viinis on hästi palju erinevaid j6ululaatu, aga Spittelbergi oma on üks k6ige ilusamatest, sest seal ei ole kit´si, vaid ainult ilusad käsitööesemed. 6htul käisime vabatahtlikega Volksoperis "Helisevat muusikat" vaatamas.
See oli toredam kui imetore. See on ikka uskumatu, milline kultuurikeskus Viin on. Siin esinevad iga nädal maailmakuulsad artistid ja üritused on hästi suurejoonelised.
Esmaspäeval tegin suure julgustüki ja käisin verd andmas. See oli päris 6udne, sest üks noor ja pealtnäha tugev mees minestas peale vere andmist ära, ega ma rohkem tagasi ei lähe. Aga nüüd on see vähemalt ära proovitud. Käisin veel saatkonnas. Saatkond asub vanade ja stiilsete majade rajoonis. Saatkonna maja on täpselt selline, nagu "Komissar Rexis" neid näha v6ib: majas on marmorseintega vestibüül, sepistustega lift ja stiilne keerdtrepp. Konsul rääkis, et Viini ülikoolis saab eesti keelt 6ppida ja et seal tegutseb ka eesti-austria selts.
Mul on üks väikene helin rinna sees ja see kasvab aina suuremaks ;)
Tunnen täpselt nii nagu Anu, tahaks k6ikidele Eestimaad tutvustada ja seda suurelt teha. Kuigi Eesti 6htu küll toimus, ei 6nnestunud see ju nii, nagu tahtsin: kohal oli vähe rahvast ja neil polnud huvi. Heameelega teeks teist korda veel nii, et me küpsetame k6ik koos, siis teen mingi PowerPointi esitluse ja väikse viktoriini ajuvabade küsimustega, millele keegi vastust ei tea ning siis vastan küsimustele. K-Hausis on suur saal ja lava koos pro´zektoritega, siin saaks korraldada teatrietendusi v6i kunstinäitusi. Juba mitu nädalat vaevab mind üks m6te , et K-Hausis esitatakse Jaan Tätte "Palju 6nne argipäevaks". Nägin ühe Viini teatri kavast, et seal mängitakse seda näidendit. Aga teatril on kindlasti järgmise aastani k6ik plaanid tehtud, nii et see unistus teoks vist ei saa, kuigi iseenesest v6iksin ma midagi sarnast korraldada. Ma tahaksn nii väga midagi Eestiga seotut teha, aga ma ei tea, mida ja kuidas. Heameelega korraldaksin noortevahetuse Eesti noortega, aga suveks on K-Hausil juba liigagi palju plaane. Loodan väga, et laupäeval eestlaste j6ulupeol saan palju ideid, n6u ja innustust.
Tunnen sageli, et tulen justkui Kuu pealt, olen nii erinev. Eriti, mis puudutab toitu ja suhtumist sööki. See on ikka meeletu, kuidas siin maiustustega liialdatakse. Magustoit on minu jaoks veidi eriline asi, väike luksus, aga siin kuuluvad koogid ja küpsised igapäevatoid juurde. Teisipäeviti ja neljapäeviti sööme 2 ( ! ) korda päevas magustoitu.
Eile näiteks tehti internaatkoolis vanilliküpsiseid. Peale küpsetamist pisteti need k6ik suhkru sisse ja l6puks kallati suhkrut veel peale ka. Tavaliselt m6istame me Jonathaniga üksteist päris hästi ja meile ei maitse täpselt samad toidud. Niisiis kirtsutasin nende küpsiste peale nina ja küsisin, kas ta t6esti neid sööb. Ta küsis arusaamatult, miks mitte. Ütlesin, et need on ju suhkruga paksult koos. Selle peale küsis ta, kas mul on suhkruga mingi probleem!
Iga päev vihastan ma veidike selle pärast, et toitu niimoodi lihtsalt raisatakse. Sageli ei küsita mult isegi, kas mina nt. salatit tahan, hea värske salat läheb otsejoones prügikasti. V6i pannaks toidujäägid ilusti karpi ja kaetakse plastikkile v6i fooliumiga ja siis samal 6htul visatakse see k6ik ära. Minu meelest on Lehrligstiftungi kooli töötajate jaoks toit liiga oluline,; see ei ole ometi nii, et kui palju toitu on laual, siis pole elult enam midagi tahta. Julia, kooli juhataja, ütles naljaga pooleks, et tema hobi on koristamine, aga see on täiesti sulat6si. N6udepesumasin peseb alati intensiivprogrammiga n6usid. Ise nad m6tlevad jälle, et on väga keskkonnas6bralikud, sest majas on 8 prügikasti eri prügiliikide jaoks.
Reedel läheme Horni mingisse restorani ja siis Viini !
v�ikesed lood Austriast ja muustki
Esmaspäeval läksime niisiis Viini gospelkoori kuulama. K6ikidele meeldis see, aga mina olin muidugi eriliselt vaimustatud. Kontsertimaja oli suur ja stiilne, gospelkoor oli väga kihvt. Koor koosnes ansamblist ja neljast lauljast. Show oli ehtameerikalik ( gospelkoor tuli Ameerikast ) ja neegrite hääled olid väga v6imsad. Enne käisime veel hiina restoranis söömas ja tegelikult oleks mul veel sada asja selle 6htu muljetest jutustada.
Minu töökaaslased Kati ja Sylvia meeldivad mulle üha enam. Meil on koos l6bus olla, kuigi oleme t6esti hästi erinevad isiksused.
Muidu läks nädal enamasti tööl olles. K-Hausis olin päris asjalik, valmistasin Eesti 6htut ette. Menüü oli enam-vähem selline:
kartuli-kruubipuder, 6unakook, salat , porgandid ja eri dipikastmed, eri joogid, kaasa arvatud kama ja mannavaht ( t6esti väga hea, k6ikidele meeldis ! ). Tegelikult oli süüa hästi palju. Puder meeldis enamikele, aga kamast joodi vaid vähe ära. Tuleb tunnistada, et inimesed tundsid vist vaid viisakusest Eesti kohta huvi. Nad isegi ei küsinud näiteks, miks Eesti 6htu plakati peal sumokas on. Keegi ei vaadanud brosüüre. Kahju küll, aga mul , Katil ja K-Hausi tiimil oli siiski tore 6htu. Kati (eestlane ) oli ka siin ja aitas k6ike ette valmistada.
