blogi l6pp
Tulen 9. juulil Eestisse tagasi ja eks ma siis räägin oma elust siin Austrias lähemalt.Ma elan praegu väga m6nusalt: erilisi kohustusi ja stressi ei ole, selle-eest puhkust ja elu nautimist on küllaga. Ilmad on ilusad ja käin väga tihti Eggenburgi kenas väliujulas. Vahel olen Viinis ja järgmisel nädalal s6idan jälle kuskile reisima. Esmaspäevast kolmapäevani olime noortekeskuse töötajatega Amsterdamis.
Isegi internaaditöö ei p6hjusta enam mulle erilist stressi, sest ma ei tööta enam seal. Tegelikult on olukord kloostris ülimalt tobe: ma ei tööta enam seal, sest ma ei salli seda tööd kohe absoluutselt mitte ja nad teavad seda; küll aga elan ma seal edasi. Nad on väga viisakad ja kenad minuga, aga kindlasti hingavad need 3 kasvatajat kergendatult, kui ma ära olen.
Juuni alguses tulid mulle Eestist 4 külalist. Päris tore oli: külastasime nii Viini kui Alam-Austria vaatamisväärsusi ja puhkasime ka piisavalt.
Sel pühapäeval esitasid viiuldaja Mari-Liis Uibo ja organist Ulla Krigul Eggenburgi kloostrikirikus kaasaegset Eesti muusikat. Kontsert oli kena, aga minu meelest oli publikut sellise kontserdi kohta ( 2 tuntut Eesti muusikut, palju reklaami) veidi vähe. Viinist tulid ka kahjuks vaid m6ned eestlased.
Nädalavahetusel toimub Viinis suur tasuta vaba6hufestival nimega Donauinselfest. Tahan seda kindlasti näha.
Ma ei kahetse, et ma vabatahtlikuna Eggenburgi tulin ja kui üldse midagi kahetsen( kuigi seda ei tohi), siis seda, et siia jäin. Oleksin pidanud esimeste kuude jooksul julgem olema ja rohkem ütlema, mis mulle ei meeldi. Lasin endale palju pähe istuda. Siis, kui hakkasin aru saama, et siinne töö mulle ei istu ja ei meeldi, oli mul liiga vähe ettev6tlikkust ja julgust, et endale Viinis m6ni töökoht otsida. Kui ma millalgi märtsis l6puks taipasin, et peaksin siit ära minema, oli mul vaid paar kuud jäänud. Mul on ka paljugi, mille pärast siia jääda tasus. Ja hoolimata ajuvabast tööst, ebatervislikust toidust ja pikast üksindaolekust on mul ikkagi Eggenburgist palju-palju ilusat mäletada. Olen r66mus, et sain 9 kuud sellise inimesega nagu Kati koos töötada.
Minu elu siin oli väga erinev nt. Viini vabatahtlike elust ja austerlastega oli mul palju rohkem kontakte kui neil. Saksa keelt oskan ma ka üldiselt rohkem kui Viini vabatahtlikud.
Mul on veel palju plaane järgmisteks nädalateks. Olen väga iseseisvaks saanud v6rreldes algusaegadega. Tean, et saan alati omapead elus hakkama. Tunnen ennast hästi nii üksi olles kui paljude inimeste seltsis. Teen oma ajaga, mida tahan. Saan hästi aru, mida inimesed mulle ütlevad. Elan lihtsalt ühe päeva kaupa ja vaatan, mida järgmine päev toob. M6nus on olla.
Sügisest hakkan Viini ülikoolis etnoloogiat 6ppima. Ühikakoht on mul juba olemas.
Minu Eesti telefoninumber on ikka endine. Kohtumiseni üsna varsti!
Kaia
posted by Kaia @ 10:40 AM
0 comments
