väikesed lood Austriast ja muustki

v�ikesed lood Austriast ja muustki

Mul on siin endiselt l6bus ja tore. Olen juba mitu päeva ülevoolavalt heas tujus. Pealegi sain täna Maretilt kena kirja. Suur aitäh!
Olin nädalavahetusel Eggenburgis. Käisin jooksmas ja rattaga s6itmas, lugesin palju. Hea oli olla.
Järsku on mu päevad tegevust täis. Samas on igas päevas palju j6udehetki ka. Mu elu on päris stressivaba.
Üks hea uudis: K-Hausis ei v6i enam suitsedada.
Reede 6htul vaatasime K-Hausis noortega filmi "Good Bye Lenin". Kahjuks olid kohal vaid kolm noort. Eggenburg on väike ja noored siin ei paista just aktiivsusega silma. Meil on juba mitu väiksemat ja suuremat üritust k6igest seet6ttu ära jäänud, et keegi osa v6tta ei taha.
Vähene huvi kuulub oluliste p6hjuste hulka, miks ma noortekeskuses mingeid üritusi pole korraldanud. Ma ei taha panna palju aega ja energiat ürituste korraldamisele, kui vaid m6ni üksik kohale ilmuks. Kohalike noortega pole mul ka eriti kontakti, nii et ma ei tea, milised on nende huvid. Nad on peale selle lihtsalt laisad ja tahavad niisama tegevusetult vedeleda. Sellegipoolest on mul K-Hausis üha rohkem teha; räägime sageli niisama juttu ja teeme palju nalja. Viimasel ajal olen eriti palju Katiga suhelnud. Kui me eelmisel nädalal suusatamas olime, siis veetsime k6ik kolm suusatamispäeva koos. K6ik teisid tegelesid mäesuusatamisega v6i s6itsid lumelauaga. Meie aga käisime jalutamas, kelgutamas, murdmaasuusatamas ja lühikeste slaalomisuuskadega ( täpsemini shortcarves´idega) lastemäel s6itmas. Me avastasime ka, et K-Hausi inimesed on minust väga valesti aru saanud. Kui mina ütlen "suusatama", siis ma m6tlen murdmaasuusatamist ja vahel slaalomit, nemad aga vaid mäesuusatamist. Nad imestasid küll, et kuidas ma lapsest peale igal talvel suusatada olen saanud, kui Eesti k6rgeim mägi vaid 318 m on, aga ei pärinud rohkem. Tegelikult juhtub meil selliseid arusaamatusi sageli, sest neil pole tihti aega täpsustamiseks. Mina ei saa ka alati täpselt aru, mida nad mulle öelda tahavad. Nii me siis avastame aeg-ajalt, et oleme jälle asjadest erinevalt aru saanud. Nagu öeldud, meil on sageli l6bus.
Sel laupäeval, kui ma Barcelonast tagasi tulin, ei leidnud ma büroost oma laua pealt oma toa v6tit. Helistasin siis järgemööda k6ikidele, kes peaksid teadma, kus see asub, aga keegi ei v6tnud vastu. Siis otsisin taskulambi välja ja läksin kloostriaeda. Jessica toa aken oli 6nneks lahti ja nii sain ma vähemalt kloostrisse sisse. Aga varuv6ti oli kindlalt v6tmetekapis, seega pidin telekatoas ööbima. Hilja öösel meenus mulle üks väga loogiline koht, kus mu v6ti v6iks olla: K-Hausi v6tmekapis. Seal ta muidugi oli ka. Pärastpoole tuli välja, et büroost välja helistamiseks on vaja üks lisanull valida. Järeldus: mul on endiselt pea laiali otsas.
Kloostril on mägimajake Steiermarkis Mauternis ( umbes 2 tundi autoga Viinist l6unas, 80 km Grazist läänes ); sealt tunniajalise s6idu kaugusel on mitmeid mäesuusakeskusi. Meie külastasime Tauplitzi, Präbichli ja Semmeringi suusakeskusi. Ausalt öeldes tundus mäesuusatamine palju-kära-vähe-villa-tüüpi tegevus olevat. Varustus on kallis, suur ja raske, suusatamiseks tuleb alati kuskile s6ita, mäepilet osta ja siis liftiga mäkke s6ita. Liftiga tippu s6itmiseks kulub u. 20 minutit ja siis saab 20 minutit mäest alla s6ita. Paari tunni pärast on k6ht tühi, siis on pikk l6unapaus ja siis polegi enam palju aega jäänud kella neljani, millal mägi suletakse. Murdmasuusatamine on vähemalt t6sine ja ühtlane treening.
Ööbisime imeilusas orus asuvas vanaaegses puitmajakeses. Ümberringi olid hästi k6rged mäed, taevas oli tähti täis ja orus oli väga vaikne.
Maja taga oli lehmalaut paari haruldaselt energilise lehmaga. Üks mu töökaaslane on suur lehmafänn ja ta kogub lehmapiltidega asju; igal hommikul käis ta lehmadega rääkimas ja nendest pilti tegemas. Muidu on ta hästi t6sine ja asjalik, kuid lehmad teevad ta lapsikult r66msaks.
Ma ei kadesta üldse inimesi, kes mägedes autodega s6itma peavad. Teed on ülimalt kitsad, käänulised, libedad ja paljude järskude t6usudega. Ma polnud elu sees kiilasjääl autoga s6itnud. Auto libises sama kergelt edasi nagu iluuisutaja. Edasi s6ita sai vaid lumekettidega.
Ma sain siin ühel päeval minibussiga s6ita. Selles ei ole mitte midagi hullu ega keerulist.
Barcelona-reisist kirjutan kindlasti ühel päeval pikemalt. Tahaksin pilte ka Internetti üles riputada. Kokkuv6tte reisist on sellinne: Barcelona on ilus, r66mus, värviline ja elav linn. Päike paistis isegi jaanuarikuus umbes igal teisel päeval ja inimesed seal on ka väga päikeselised.
Neljapäeval s6idan kolmeks päevaks Innsbrucki vabatahtlike keskaasta seminarile!

posted by Kaia @ 4:37 AM