väikesed lood Austriast ja muustki

v�ikesed lood Austriast ja muustki

Eelmisel teisipäeval p6genesin ka üheks 6htuks Viini. Viinis ööbin alati Kati pool üli6pilaste ühikas. Seal on hästi palju huvitavaid noori koos ja ma naudin sealset seltsielu täiel rinnal, eriti peale Eggenburgis viibimist. Aga Eggenburgis on mul ka enamasti palju inimesi ümberringi, vaid nädalavahetustel ja riigipühadel mitte. Siiski on Viinis elu palju-palju värvilisem. Katiga oleme ka juba s6brannadeks saanud , meil on koos tore olla. Eelmisel kolmapäeval olin kloostris täiesti ihuüksinda, koridorituli ei töötanud endiselt ja tormituul lükkas mitu korda koridoris aknad lahti. Päris k6he ju. Ja ma ei tunne siin kedagi, keda külla kutsuda. Ma arvan, et leian siin s6pru küll, aga vähe. Näiteks kasvataja Michaela on lahe, me m6istame üksteist päris hästi. Ta on 23-aastane ja me tahame koos kuskile trenni minna. K6ige paremini saan siinsetest inimestest läbi Jonathaniga, tsiviilteenistujaga. Ta on k6ikidega s6bralik, aktiivne ja m6nus tüüp. Minuga on ta väga kannatlik ka ja me klapime hästi.Kujutage ette, ta krimpsutas "Annekese" sokolaadi peale nägu ja ütles , et "Milka" on palju parem. Täna hommikul keeldus ta isegi minu head heeringat punase veini marinaadis proovimast, kui ütlesin , et see mu lemmikkala on. Aga muidu on ta mulle hästi oluline infoallikas ja meil on koos väga l6bus.
Viinis ei teinud ma seekord eriti palju, olime lihtsalt ühikas. Reedel käisin lennujaamas emme töökaaslaselt oma pakki saamas. Meil olid Katiga ülivahvad söömaajad Eesti kohupiima, kohukeste ja leivaga.

Teise tsiviilteenistuja nimi on Mario, tema on selline ehtne maapoiss. Me saame hästi läbi, aga oleme ikka väga erinevad inimesed.

posted by Kaia @ 2:19 AM