v�ikesed lood Austriast ja muustki
Vabandust, aga ma ei j6ua absoluutselt mitte k6igest, millest tahaksin, kirjutada. Nii palju toimub kogu aeg.Kui me Sankt Pöltenis ühel j6ulupeol käisime, kohtasin seal kahte teist vabatahtlikku, üks on portugallane ja teine t´sehh. Portugali tüdrukul läheb ausalt öeldes kehvasti. Ta oskab vaid veidi inglise keelt ja saksa keelt üldse mitte. Teda eriti ei huvitagi teistega suhtlemine.
Ta vaatas terve 6htu igavledes ringi. Ta töökaaslased ütlevad ka, et temaga on raske. Kurb küll, aga mitte k6igil vabatahtlikel pole elu l6bus ja huvitav. Aga minul oli seal küll vahva. Rääkisin paljude inimestega juttu.
Saatkonna korraldatud pidu oli ka hästi tore. Suursaadiku maja asub otse Schönbrunni k6rval ja meenutab veidi Kadrioru majasid. Me Katiga olime alguses päris ehmatanud, sest seal oli väga palju inimesi ja lapsi, kes ringi tormasid ( väga armas, üks laps oli Eesti rahvariiete seelikuriidest kleidikeses ). Seal sai hästi süüa: Eestist toodud trühvlid ja Teekonna kommid, verivorstid kartulite ja hapukapsaga jne.
Rääkisime päris palju erinevate eestlastega juttu, sealhulgas hästi meeldiva ja asjaliku saatkonna kultuurireferendiga. Ma loodan väga, et meil 6nnestub koos siin Eggenburgis veidi Eesti kultuuri tutvustada.
Nüüd on mul 2 nädalat puhkust, aga mul pole aimugi, mis ma 3. jaanuarini teen.
Soovin teile k6igile rahulikke, aga erilisi j6ule!

0 Comments:
Post a Comment
<< Home